neljapäev, 13. november 2008

(6)

Ma olen ikka nii paha.

Põhimõtteliselt ma vaatasin kuidas klassiõde, keda ma üldse ei salli, kõndis vasta posti. and that made my day. :'D kui ma tunnis ei oleks olnud, siis oleksin kõva häälega naernud. Paha või jaa. :D


ja peale kooli, koju minnes ma ehmatasin väikse lapse ära. ta jooksis elu eest minema. XD

kuri, kuri.


kolmapäev, 12. november 2008

you lost me on that snowy day..

Järjekordne tore päev...ja veel parem õhtu.
Kas ma tunnetan sarkasmi?

Vihast oleks peaaegu mobla vasta seina visanud.
Mõni ju ikka oskab tuju rikkuda.
Ma teadsin et ta helistab, ma teadsin. Kogu ta jutt oli nii ettearvatav.
Pole ime et ma teda blokin. kui saaks, blokiks telefonikõnesi ka.

Tna kehalises sai mu õudusunenägu tõeks. Võrkpall.
ma sain küll kiita, aga pärast olid käed valusad. ja veel kõige parem, õps nägi mu 'ilusat' kätt. ei kahetse tehtut, aga tõsiselt kah, vahtima ei pea ju.


tahaks magamismaratoni teha..


Do you ever think about your past,
Do you ever wish you could just go back.
Do you ever want yesterday to be today,
Do you ever wish the day wouldn't go away.


Elan reede nimel. muud moodi välja ei vea.

esmaspäev, 10. november 2008

from sweet to bitter..

Tõmbasin 24 Death Cab For Cutie laulu moblale. neid on nii mõnus alati kuulata, ükskõik kus oled.

Ebaproduktiivsus on halb asi.
Voodi tervitas mind tna kell 6. kooli ei jõudnudki..

voodis niisama vedeleda ja muusikat kuulata oli mõnus, aga halvad mõtted tulid pähe.
Unenäod olid toredad. nägin Lammastikku. Olime mere ääres puhkamas. Vanad head ajad tulid meelde ja natuke kurvaks tegi.
Neljaks sai ennast voodist välja veetud ja linna peale mindud. Sain Matuga kokku, käisime küünelakki ostmas ja niisama linna peal uitamas. Coffee In' is sai ka käidud. krt, kuidas ma armastan seda mochat, nii hea.
Apollost ostsin kaks inglise keelset raamatut. vaja harida ju ennast.
Matu pool sai veel friikaid ka söödud.(ma hakkan seal nüüd tihti söömas käima. :D)
Massu ja Jaanaga sai ka veel mingi üle poole tunni räägitud. (varsti on jälle kõneaeg otsas)
Lõpuks jõudsin koju ja siin ma nüüd olengi.

Peaks õppima. homme, või siiski tna, vaadates kella, tuleb matas kt, mida ma muidugi ei oska.
Tuleb vist pikk, unetu öö jälle..
muidu polekski nii hull, kui vaid ometigi kohvi oleks, mis üleval hoiaks piisavalt.

Suur kiusatus on voodisse pugeda ja raamatut lugeda. ja kindlasti kuuma teed võtaks kah.
siis oleks veel ainult hubane tunne puudu.

Tna peab kindlasti ikkagi kooli jõudma, mis siis, et sellest tuleb järjekordne 'epic fail day'.
laulukoori peab ka minema...pole üldse tuju, hääl ei võta enam nii kõrgeid noote välja.
kui veab, saab hiljem teha väiksed dringid ja eks siis juba näeb mis edasi saab.


There's a stain on my notebook
Where your coffee cup was
And there's ash in the pages
Now Ive got myself lost

The stain on my notebook
Remain all thats left
Of the memory of late nights
And coffee in bed

pühapäev, 9. november 2008

Home is where the heart is..

Three Days Grace- Now or Never
- Running Away
- Time of Dying

See pole üldse kasulik, kui sa ennast peaaegu hulluks vihastad, ega ju?

Häid ja ilusaid hetki on viimasel ajal kuidagi väga väheks jäänud.
Isegi kui on see moment, mil tunned et kõik on ilus ja hea, siis ei jää see kestma.
ja siis tuleb jälle kõik see halb ja põhimõtteliselt varjutab kõik ilusa ja jääb järele ainult mõte, nagu polekski iial seda armsat, head hetke olnud.

Kuni lõunani oli tna vähemalt kõik hea, siis aga läks kõik nii allamäge...täitsa põhja, kuid lõpuks oli siiski jälle hea.
"Elu nagu ameerika mägedel!" ...tõsi ta on.

Kojusõit Tallinnast oli vääga nauditav.
naljakas oli see, et edasi-tagasi sai kaks korda sõita.
Ja kuidas küll ei saaks nautida sõitu, kui pimedal teel sõidad vähemalt 12o-ga ja kuulad No Big Silence-i plaati, volüüm peaaegu põhjas. :)

Homme on järjekordne õppimise päev. õõõhh...mai taha sellest midagi kuuldagi!
Isegi kooli mainimine ajab iivelduse peale.

Avastasin, et mu 17ndani on ainult 47 päeva jäänud.
tegelt ju kohutavalt palju aega, aga võrreldes sellega kuidas aeg jookseb, siis vast pole nii hull.



Death Cab For Cutie on nii armas, teeb tuju alati nii heaks ja rahulikuks.

ma lähen täidan natuke märkmikku...
vbl kunagi magama kah.

kolmapäev, 5. november 2008

Insanity

"I love sleep.. My life has the tendency to fall apart when I'm awake, you know?"

---------------

Järjekordselt nutma puhkeda ainult ühe kõne pärast...väga huvitav kogemus, aga hakkab juba ära tüütama.

Kui naljakas oleks, kui mul oleks terve purk painkillereid ja ma lihtsalt kallaks terve selle kupatuse endal kurgust alla...ma sööks neid nagu komme. ^^

Peaks vist varsti õhtusöögi valmis tegema..paar võileiba ja kakaod. The perfect dinner.

Ma mõtlen veel natuke...