Three Days Grace- Now or Never
- Running Away
- Time of Dying
See pole üldse kasulik, kui sa ennast peaaegu hulluks vihastad, ega ju?
Häid ja ilusaid hetki on viimasel ajal kuidagi väga väheks jäänud.
Isegi kui on see moment, mil tunned et kõik on ilus ja hea, siis ei jää see kestma.
ja siis tuleb jälle kõik see halb ja põhimõtteliselt varjutab kõik ilusa ja jääb järele ainult mõte, nagu polekski iial seda armsat, head hetke olnud.
Kuni lõunani oli tna vähemalt kõik hea, siis aga läks kõik nii allamäge...täitsa põhja, kuid lõpuks oli siiski jälle hea.
"Elu nagu ameerika mägedel!" ...tõsi ta on.
Kojusõit Tallinnast oli vääga nauditav.
naljakas oli see, et edasi-tagasi sai kaks korda sõita.
Ja kuidas küll ei saaks nautida sõitu, kui pimedal teel sõidad vähemalt 12o-ga ja kuulad No Big Silence-i plaati, volüüm peaaegu põhjas. :)
Homme on järjekordne õppimise päev. õõõhh...mai taha sellest midagi kuuldagi!
Isegi kooli mainimine ajab iivelduse peale.
Avastasin, et mu 17ndani on ainult 47 päeva jäänud.
tegelt ju kohutavalt palju aega, aga võrreldes sellega kuidas aeg jookseb, siis vast pole nii hull.
Death Cab For Cutie on nii armas, teeb tuju alati nii heaks ja rahulikuks.
ma lähen täidan natuke märkmikku...
vbl kunagi magama kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar