tahaks nii väga rääkida, kõik koorma õlgadelt ära saada...
paistab, et praegu on selline eriti raske moment, et lihtsalt ei jaksa enam ega suuda. õhtuti üksi kodus istudes, kui just ei maga jälle, on üks moment kus ma olen energiat täis ja kõik on okey, aga siis istun maha ja jääb aega mõtlemiseks ja kõik lihtsalt... mai teagi, kukub kokku või midagi. ühel hetkel pisarad voolavad ja mai tea isegi miks. nii palju igast jama on lihtsalt.
...ma olen hale inimene.
ma naeran enda üle praegu. :'D
Reedel sai palju nalja. Kohati oli deja vu tunne. ja täpselt nagu arvasingi, et ega rõõmu ilma kurbuseta saa. ja siis oli muidugi topelt probleeme mis mõne jaoks õhtu rikkusid. seda nüüd küll absoluutselt vaja ei olnud. ja ma sain teada, et olen ikka väga mitu aastat täiesti naiivne olnud mõne asja suhtes.
krt, ma lootsin midagi rõõmsamat ka rääkida, et kõike mitte rikkuda, aga paistab et mai suuda midagi välja mõelda. i guess i'm hopeless.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar