Kristol on täna sünnipäev.
3 päeva pärast on emal.
Ta tahtis minust pilti saada raami sisse ja nüüd ma pean pead murdma millist võtta. täiesti õudne. ma ei leia mitte ühtegi normaalset pilti.
Kolmapäev on jõulupidu. Väga ei viitsi minna, aga noh, nii formaalsuse pärast läheks kohale. ma mõtlesin, et ma ei leia midagi selga panna. aga siis tuli meelde fakt, et ema on minuga ühte kasvu ja tal kapp riideid täis. vahel on see ikka nii tore.
Laupäeva õhtul tuli mulle Pets järgi ja sain maale. Ruru on jälle nii palju kasvanud. tuli mulle kohe ukse peale vastu ja tõmbas keelega mitu korda üle näo. (mis tegelt ei olnud nii tore, sest ülla ülla, mul on endiselt veel koera allergia). Ta on nii energiat täis ja hambad on tal praegu maru teravad. ma oleks nagu kassiga mänginud. Jaanuaris saab juba kahe kuu vanuseks.
Hiljem jõudis ema ka kohale, mille üle mul oli ülihea meel.
Ruru issi kardab täiega oma poega, tema onud kah, jooksevad koguaeg kabuhirmus eest ära. Donna on ainuke, kes viitsib veits mängida, aga pika peale saab tal kah siiber. Õnneks tuli Jagi. Ta on meil super onu, suur lastearmastaja. Mängis terve õhtu lapsega. Tõeline müstika.
Järgmine päev käisid Pets ja ema metsas kuuske toomas. Mina muidugi magasin kõik maha. Ärkasin alles siis, kui hakkasime ära minema. Just siis jõudis Raul tagasi. Kahju, et pidime nii kähku ära minema, aga ema tahtis enne pimedat tagasi tallinnasse jõuda.
Vat nii siis. ja tegelikult mul polnud mitte ühtegi plaani tehtud. vahel isegi veab kui jätad kõik juhuse hooleks.
Ma lähen üritan nüüd raamatut lugeda ja veits õppida. väikest motivatsiooni boost'i oleks vaja.
