aga see pole veel kõik. siis tuleb suuruselt teine kõige suurem koer, ronib salaja voodisse ja keerab ennast magama. ainuke viga selles oi, kui armsas käitumises on see, et mina olen siis vastu seina litsutud ja kohe-kohe seinaprakku kukkumas. kui veab saab natuke tekki ka, et päris ära ei külmuks. aga ei, muidu on see täitsa armas küll. :)
Hommikul kell 5 üles. kell 6 hakkasime liikuma. umbes 2km bussipeatuseni. vahepeale jäi mõnusalt mudane tee, kõva tuul, suur vihmavalang jne.
Kõige parem oli see, et mul olid plätud ja lühikese käisega kampsun. nüüd ma olen ikka nii karastatud.
Eriti huvitav avastus oli pärast kui bussi peale jõudsime. terve mu jalg oli mudaplekke täis, kuni tagumikuni välja. nagu wtf!? ja kott oli ka mõnusalt mäkerdunud.
Kuidagi jõudsin lõpuks koju ka, kuigi ma olin päris kindel, et selle tormiga ma lendan minema nagu Mary Poppins. siis üks kuum dušš ja vajusin voodisse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar