pühapäev, 11. oktoober 2009

those tiny moments of peace make life so sweet


Võin väita et praegu on selline perfect moment ja kõik paistab ok.
Tegin pannkooke maasikamoosiga ja kõrvale väikse tassikese kohvi, playlististist kostub Norah Jones'i mahe muusika ja mida muud võiksingi tahta et asja veel paremaks teha.
heh, muidugi oleks neid asju palju mida praegu tahaks väga, kasvõi näiteks keegi kellega koos muljetada ja rääkida sügavatest asjadest (millegi pärast on mul just selline tahtmine hetkel), kuid antud hetkel piisab ka mainitud asjadest.
Hmmm, kui vaid selliseid hetki oleks rohkem. jajaa, unistada võib alati.
Ei tahaks küll hetkel seda harmooniat rikkuda, kuid mul on siiski veel küllaltki palju õppida ja ma ei taha kuidagi end selle lainele viia.
Käisin mõni hetk tagasi Madliga kinos. Filmiks oli prantsuse väärtfilm "Seinte vahel"
Rääkis ühest prantsuse koolist, kus käisid raskesti kasvatatavad lapsed. ega ma pikemalt hetkel sellesse ei süvenu, kuid võin öelda, et oli täitsa vaadatav.
Ega tegelikult aeg ajalt olekski vaheldust vaja kõigest sellest hollywoodi jamast. (mitte et ma väidaks, et kõik hollywoodi filmid saast oleks, aga noh, ikka enamus neist küll).
See tuletas muidugi mulle meelde, et varsti varsti on tulemas PÖFF, kuhu ma see aasta tahaks kindlasti minna. kui veab, siis äkki issi saab jälle pileteid muretseda.
Kohutavalt kahju on muidugi sel hetkel see, et ma ise Tallinnas ei ela, siis ei oleks mingi probleem minna peale kooli või õhtul kinno, et lõõgastuda ja süveneda mõnesse väärtfilmi.
Kunagi ma pean sinna vabatahtlikuks minema. siis saab tasuta filme vaadata ja natuke kasulik ka olla. Kui vaid seda kooli ei oleks... paneb ohkama kohe.

Kaks nädalat on veel koolis käia, siis saab lõpuks puhkust. kui kuidagi suudan ema veenda, siis lähme kuhugi spaasse. lõõgastumine on minu jaoks hetkel kõige tähtsam. muidu ma lihtsalt põlen läbi.

krt, sellest kohvist pole ka üldse kasu. uni tuleb täiega peale ja ma ei saa veel magama minna. lihtsalt võimatu.

I had one of those dreams again. ma ei tea mis värk mul nende unenägudega on. pärast ei julgenud jälle magama jääda ja tuld ka ära kustutada. natuke närvidele käib juba. aga noh, vähemalt ma tean kindlalt, et see oli uni. tore teada.






Norah Jones- Sunrise

Kommentaare ei ole: