titles need time and i don't have that..

Lugesin just erinevaid blogisi ja krt, ma lihtsalt ei oska nii loovalt kirjutada kui mõned. pole ikka seda kirjaniku annet ei kuskil. teised on nagu mingid jumalad, kellele ma alt üles vaatan. :D

Aga see selleks. Praegu mõtlen vaid sellele, et tahaks ikka oma kodus, hubaselt diivaninurgas lösutada. näiteks mõnda head sügavat filmi vaadata või raamatut lugeda ja muusikat taustaks kuulata. kõrvale võtaks tassikese kuuma teed ja.. kaotan end vist jälle unistuste hõlma ära. aiaiai, väga paha lugu. aga küll see reaalsus jälle aru pähe lööb.

ahhsaa! paistab, et ma ei saagi rohkem kirjutada kuna kell on ju üksteist juba ja ma peaks ammu magama nagu head lapsed ikka. wrong!! ega ma kunagi tegelt voodis selleks ajaks ei ole ja magama võibolla jään ka alles ühe-kahe ajal? enne vaja veel pikalt pesemas käia. see võtab kaua aega kuna ma pean alati sooja veega võitlema elu ja surma peale. see tuleb ja läheb nagu ise heaks arvab, mis siis et ma seisan seal, pea ja silmad seebised, et saaks nüüd selle pesuga ühele poole. ma võin sellest ainult unistada. lõpuks saab mul lihtsalt kõrini, pomisen paar roppu sõna nina alla ja kannatan selle külma vee ära. ja iga kord vannun, et ma enam kunagi tagasi ei tule. ja nii iga kord uuesti.
Olgu, olen teiega aus. tegelt ei ole põhjus üldsegi selles. ma lihtsalt ei viitsi ära kuulata kuidas vanaema mu närvidel astub. tõmbun tagasi oma tuppa ja saan rahu. enam vähem.

nii palju siis tänasest. ega ma õigupoolest oma jutuga nüüd kuhugi ei jõudnudki aga mis parata. nii juhtub mul tihti. juhuslikult kui sa seda lugesid, kes sa ka ei oleks, siis hetkel sa vist kirud mind et ma su elust nii palju minuteid raiskasin, aga kõige raudsemate närvidega inimene kannatab selle ära. kes teab, võibolla oled selleks just sina.


Homme katsun midagi asjalikku kirjutada. rõhk sõnale katsun. (homsega võib palju juhtuda, eriti kui kõnealune olen mina).