Aga paistab et seda õnne mul oodata ei ole. Kõik läheb aina hullemaks.
ja ma ei oska ennast enam kuidagi lohutada. kooliga veel saan kuidagi hakkama
aga see teine asi....ma ei saa ju põhimõtteliselt mitte midagi teha, et midagigi paremaks läheks.
see lihtsalt käib mul üle jõu.
Kui kunagi tallinna kohale jõuan siis lähme emaga turismimessile.
Mind tabas jälle tahtmine suuremas koguses raamatuid lugeda. paar raamatut juba leidsin mida ette võtta aga otsing läheb veel edasi.
Tegelt praeguseks kõik. lähen viskan pikali ja puhkan natuke.
They say home is where the heart is.
but what if i don't know where my heart is?
then...am i lost?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar