who am i?

Still having nightmares.

still being useless.

Yoko Kanno- Paradiso

And sometimes i wonder...what the hell am i doing?

i hate you i hate you i hate you i...

i feel like shit.

Pea valutab ja üldse on selline tunne nagu sisikond oleks miksrisse topitud, kael on ka kange.

Hommikut alustasin õudusunenäost üles ärgates ja üldse algas kõik väga halvasti.

Ema helistas ja sain teada et Donna on juba kolm päeva kadunud olnud. ma ei osanud kuidagi reageerida, väga tühi tunne tekkis ja kuidagi emotsioonitu olemine. see pole vist siiamaani mulle kohale jõudnud.

Katsun palju mitte sellest mõelda, aga loodan siiski kõige paremat. kuigi...

Vedelesin terve päeva voodis ja ei saanud midagi tehtud. jälle tulid need vastikud mõtted pähe. ma pean vist koguaeg midagi tegema, sest kui korraks jään seisma, siis hakkan mõtlema ja siis läheb asi jälle kibedaks.

Alguses mõtlesin, et mul oleks vaid seda ühte asja vaja, et ma tunneksin et kõik on korras ja iga hetk läheb paremaks. ma tõesti lootsin sellele, kuigi ma teadsin et see soov ei lähe täide nagunii, aga...täna ma mõistsin lõpuks, et võibolla see ei aitagi ja võibolla miski ei aitaks.

vahel ma tunnen et ma olen tõsiselt üks lootusetult naiivne optimist. ma ei tea ise kah.

Ma ei suuda seda lauset kuidagi peast ära saada mis mu sugulane mulle ühel suve õhtul ütles. ja kui õigus tal oli. Tollal ma tahtsin küll kohe küsida ja vastuseid saada, aga vaikisin. ma ei tea miks ma vaikisin. aga praegu ma tahaks tõesti teada.

ma ei tea enam mida ma räägin. ärge pange mu segast juttu tähele.

Peaks vist nüüd sööma natuke, pole terve päeva midagi hamba alla saanud.

i hate him.

18 is just a number really..

Lõpuks siis 18. Ei oskagi öelda, et kuidagi teine tunne on. lahe on muidugi mõelda, aga muidu on täitsa sama tunne.

Kui kell sai kaksteist öösel, siis õnnitleti ja kallistati kõvasti. Erilised tänud Katule, kuna ta saatis nii armsa sõnumi. You're the best sis. :):)

Hommikul sain väga toreda üllatuse. Helistati Austraaliast ja sooviti ka õnne. suur aitäh teile. :)

alguses ma ei saanud arugi, olin veel üsna unesegane.

Muidugi oli paar asja, mis tahtsid vägisi kohe tuju ära rikkuda, aga õnneks sain sellest üle ja praegu seda mainima ei hakkaks kah.

Praegu istun üksi kodus. surprise, surprise. :D

vanemad pidid tagasi tallinna minema. ma veel ei saa minna, esmaspäeval vaja juuksuris ikkagi ära ju käia.

Kuulan Owl City't, söön kooki ja šokolaadi ja joon šampust. fun fun. ei tegelt natuke on igav, aga noh, mis seal ikka. küll ma üle saan.

Rohkem vist ei olegi praegu öelda.

ja muide, mul on nüüd jääkaru jalad. i wuv them!!! :D

Kat :)

everything is never as it seems

õõh, kõht on nii täis, aga niiii hea toit oli. ma olen ego praegu, sest ma tegin ise süüa. :D

Köök on jälle musti nõusid täis. see on see kui teed kooki. tore on teha aga koristada pärast küll ei tahaks.

Enivei, tegin trüflitordi toorjuustuga. päris lahe oli teha. peaks mainima, et ma enam vähem jumaldan kokkamist, eriti magustoitude tegemist. kuidagi nii hea tujutõstja on. panin külmkappi ja eks siis homme juba näeb kas sellest asja saab. kui ei saa siis on natuke metsas, sest tegin selle tegelikult emale. tal on täna sünnipäev, aga tuleb alles homme koju. täna tähistab tallinnas sõpradega.

Ja pean kindlasti mainima kui väääääga jealous ma olen, sest issi kingib emale Nokia 5530 XpressMusic mobla. see on nagu puutetundlik, saate aru??? puutetundlik!! D:D: I want one, damn it!

1 päev veel sünnani. nii ebareaalne tundub. aga super lahe on ikkagi. :D

Käisin täna sugulase juures, lasin plaadile Owl City laule tõmmata. terve õhtu kuulasin. vist hakkan koguaeg autos kuulama. vanematel ei vea.

Muide, ema ütles et ma pean minema neile kokaks ja iga päev süüa tegema. vist polegi nii paha mõte. nagunii pidin mingiks ajaks tallinna minema.

Mul on praegu vastikult külm. ja mini palavik ei taha ikka ära minna. ja kuidagi nii väss on olla.

peaks vist natuke magama.

Täna saab kingitusi. jeeeeeii. :D:D

can't wait.

kuulan endiselt seda muusikat. liiga hea ja teeb mõtlikuks. deep thoughts. mmm...

Pride And Prejudice soundtrack- Darcy's Letter

Thomas Newman- Any Other Name

ja mitte unustada.

Owl City- Early Birdie

ma jumaldan praegu seda laulu.

fuzzy happiness inside

Epic moment!!!

Ma lihtsalt pean seda kohe praegu mainima.

mind juba ammu kummitas üks imeliselt hea muusika klipp aga ma ei suutnud seda kuidagi üles leida, sest ma ei teadnud nime ja mitte ühtegi juhtlõnga polnud.

Ja kujutate ette, just praegu ma lihtsalt jäin ühe inimese playlisti kuulama ja mis juhtus? täpselt see muusika hakkas mängima ja mul jättis süda peaaegu löögi vahele. See oli nii imeline moment. ma jooksin köögist arvuti taha nii kiiresti kui sain ja vaatasin kohe nime. ja seal see oligi.

I feel amazing right now.

mainitud muusika:

Thomas Newman- Any Other Name

ten million fireflies..

Tna ma kooli ei jõudnud. haige olen. mingi imelik minipalavik on juba pühapäevast saadik.

Homme ei taha absoluutselt kooli minna. kaheksas tund on bio. ma ei taha talle enam kunagi otsa vaadata. mis parata et ma pean teda veel peaaegu kaks aastat taluma. ja ega ma tegelt füssi ka minna väga ei taha.

Enivei, vaatasin just Mitchell Davise videosi. deem, ta on ikka nii armas ja lahe inimene.

Peaks millalgi tõsiselt midagi fun'i ja crazy lahedat tegema. anyone?

Hetkel kuulan Owl City uut plaati Ocean Eyes. I'm lovin' it, as they say. see lihtsalt tõstab kohe tuju.

Ema pakkis täna kingitusi. ta ikka tõsiselt armastab jõule ja pakkimist ja kõike seda, mis sinna juurde kuulub. ütles, et ma õpiks ikka piisavalt luuletusi ära. seekord ma vist neid välja ei hakka mõtlema, parem lähen kergemat teed pidi.

Täitsa metsas milline crazy magusa isu mul praegu on. ja kõige hullem on see, et esiteks mul pole kodus mitte midagi magusat ja teiseks, et isegi kui poed veel enne lahti olid ei oleks ma nagunii õue võinud minna. i'm going nuts here.

Ma olen vist üsna kindel, et mu emal on mingi personality disorder...or something. ausõna, nagu hommikul ütles mulle, et ära pea mind südametuks aga sa peaksid kooli minema. pärast helistab uuesti ja siis on juba, et oi kuidas sul enesetunne on ja kas oled ikka teki all ja stuff like that. I mean seriously, sometimes she can be so creepy.

Ei tea kas ma olen lihtsalt väga ego, aga ma arvan et mul on praegu väga armas soeng. ego much? :D

Ma peaks tihemini midagi sellist endale pähe tegema.

Teate, ma lähen lõpuks ometi juuksurisse. suutsin ennast linna vedada ja aja kinni panna. kõige parem on see et aeg sai 28-ks kell 8 hommikul. ma olen ikka nii osav ju. aga pole hullu, ma kavatsen õigel ajal üles ärgata. i mean it.

Enivei, lasen natuke otsi lõigata (vägavägaväga vähe) ja värvin ära jälle. it's been like forever kui mul viimati teist värvi juustes oli. ja ausalt öeldes i miss it. ma ei suuda enam ära oodata.

Mul pole vist rohkem midagi kirjutada.

lähen teen suure kruusi koguse teed ja naudin Adam Young'i mõnusat häält.

Kat

i'm lost in the crowd of faceless people..

Tuju on praegu kehva, ei tea miks.

Ja see, et ma üksi kodus olen ei aita kah üldse.

Mu käed on nagu jääpurikad. peab vist jälle elektri radika välja tooma.

Tahaks Tallinnasse. ja ei tahaks kah.

ma ei tea ise ka enam mida ma tahan.

Mul on veel pool pudelit šampust järgi. võibolla tühjendan selle täna.

Õues on mingi vastik lumetorm enam vähem.

Kuulan Evanescence'i, praegu sobib super hästi.

Tahaks kuuma kakaod ja vanni.

5 päeva veel sünnani. Aga ma vist ikkagi ei pea seda. Pole väga mõtet. mis siis, et 18. ja ma seda kaua ootasin. mulle piisab sellest et ma tean et ma saan 18.

Mis parata kui oled sellisel jamal päeval sündinud.

ja muidugi mitte unustada. suvetöö, here i come again. sellest pingutamisest polnud mitte sittagi kasu. ja muidugi on meil ju nii tore bio õps kah. *insert heavy sarcasm*

Ma ei suuda enam ära oodata milal ma sealt põrgust minema saan. mitte kunagi ei kavatse tagasi vaadata.

I fail at life.

Mul on praegu ainult üks soov, aga see ei lähe täide.

to write reminders on the backs of hands...

Dear Kat

You will love yourself.

You will love you.

You will.

Since you just have to.

Please remember that.

something from my notebook.

One night i looked in the mirror

and smiled to my reflection and

said 'i like myself'

It only lasted for a fracture of a moment

but i have hope that one day

i will like myself for real, even love.

Minipop-

Like I Do

Wearing Thin

My Little Bee

Precious

Bikram

-untitled-

ma kavatsesin oma PÖFFi elamustest kirjutada, aga praegu küll eriti ei viitsi. Eks ma katsun homme ennast käsile võtta. mis siis, et ma peaks siis mingi 2-3ks tööks õppima. viimasel ajal ma nagunii ei suuda kuidagi õppimisele keskenduda, kuigi ma tõsiselt peaks. ikkagi 3 nädalat ainult jäänud veel ja mul on nii palju asju veel parandada. ma olen ikka väga metsas omadega.
Ja homme peab veel arsti juures ka ära käima, saab lõpuks teada mis mul viga on (ei usu, et mulle midagi uut öeldakse) ja kirjutatakse jälle mingid rohud välja. blahblahblah jne.

by the way!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS KAISA!!!
Ma loodan, et sa varsti shockist üle saad. :D:D

Järgmine on Jaana! mul endal on veel 25 päeva jäänud. siis saab ise ka teada lõpuks kuidas siis päriselt on tunne 18 olla. :D I only hope it's not disappointing:D:D

so who's going to save you?

I'm a fucking mess!

ma ei tea enam mida teha.

lootusetuse tunne tuleb peale. elaks nagu mere sügavuses.

öö on kohutavaim aeg praegu.

ma pole vist juba nädalaid korralikult maganud.

Lifehouse- Broken

a box of memories under my bed..

Ema ei tea mis mul järsku hakkas ja ega ma ise ka ei tea, aga ma otsustasin, et ma siiski lähen Tallinnasse elama. läheks isegi kohe praegu, aga enne peab veel nii umbes aasta ja seitse kuud siin koolis ära käima.

Mul on sellest koolist nii kõrini, ma ei suuda enam õppida seda jampsi ja ega mu klass on ka kohutav. so yeah, it's hard. Ja kodus üksi olla on ka viimasel ajal päris hull, see krdi foobia käib ikka nii pinda. ma isegi ei mäleta enam kui kaua ma ei ole oma voodis maganud.

Reedel lähen tallinna. (hakkan vist tihemini seal käima nüüd). lubasin issile süüa teha. :)

Laupäeval lähme äkki poodidesse, et värvi valida ja muud kraami vaadata, mis mu uude tuppa võiks minna. ma tahaks täiega ühte seina fototapeeti, see oleks nii lahe.

Ma loodan, et ma suudan issit veenda, et ta õpetaks mulle autojuhtimist. ma ei jõua ära oodata millal lõpuks saaks need juhiload kätte ja ise autoga sõita. :D

Tegelt ma ei teagi millest kirjutada, pole nagu midagi juhtunud, mida mainida võiks. mul on igav elu ikkagi.

and this time she smiled for real..

Pole aega saanud vahepeal midagi kirjutada.
aga praegu ma võtsin selle aja ja tahtsin nii väga midagi uut kirjutada.

Viimased paar päeva mul on olnud kohatised inspiratsiooni puhangud. ma ei kujuta ette kust nad tulid, aga nad võiks kauemaks jääda. ma tundsin millegi kauni kirjutamisest nii puudust. ja nüüd ma sain koguni neli lehekülge midagi uut kirja. see on küll kummaline, aga need isegi meeldivad mulle. ja see on üsna harv juhus.

Täna leidis ülihea muusika mu uuesti. see on lihtsalt imeline, kui head muusikat ma jälle avastasin. ma pean kiiremas korras endale telefoni need tõmbama. ja tegelikult ma olen kohutavalt laisk, sest neid bände on terve lehekülg ja ma pole just kaugele nende avastamisega jõudnud. ma pean ennast rohkem käsile võtma.

Kõigepealt leidsin ma suht kogemata ühe indie rock bändi, 'Boy In Static' ja see on super hea.
Aga kõige rohkem leidsin ikkagi post-rock bände, mida kuulan juba tunde. ma lihtsalt ei saa sellest muusikast küllalt.
Üks hea laul, mis mul replay peal veel on: Helios- Paper Tiger
Heliose teise albumi Eingya puhul meeldib mulle väga selle cover. it's cute.

Ja siis ma sain veel palju inspiratsiooni DA kasutajate imelisest luulest. i just love them. they're wonderful. kui ma vaid samuti suudaks nii kaunilt kirjutada.

Üleüldse on praegu üsna optimistlik ja rahulik tunne sees. ja arvuti tagant ei tahaks üldse ära tulla, siis ei saaks muusikat rohkem kuulata. ja lugedalugedalugeda.


Kui vaid iga päev oleks nii tore kui esmaspäev oli. :)







I want to hug you all.
it's nice to be happy for a change. :) :)

you're my cup of tea

Vaata aga vaata, ma isegi suutsin ennast jälle kirjutama veenda. See juba on midagi. mis siis et alles järgmisel päeval lubatust.

Täna olin ma nii tore ja ei läinud kooli.

noo kes tahakski minna, kui õues on endiselt kottpime, vihma ladistab ja külm on. noo ikka ei tõmba küll voodist välja. selle asemel tõmbasin kerra nagu kass ja magasin edasi. ja ega mind tänu sellele ootab nüüd jälle moraalitund emaga (vbl ka vanaemaga, kui ma kunagi otsustan ta kõnesi vastu võtta, mis on üpris ebatõenäoline). ausalt öeldes, kui seda krdi e-kooli ei oleks siis oleks maailm parem koht. ma tean, natuke sai üle pingutatud, aga siis oleks koolist popi panemine poole väiksemate komplikatsioonideta. ja see on juba nagu üks parem maailm. kas ei ole mul õigus?

See reede võiks juba tulla, kaua teda ometigi ootama peab?!

Mõtlesin, et katsuks teha õhtusöögiks kartuliputru. midagi suursugusemat ei viitsi, käib see küll. muidugi olid ajad, kui võis iga reede oodata isegi kena restorani sarnast õhtusööki kolmele. peaks emale mainima, ta pole juba ammu midagi sellist valmis teinud. tavaliselt kui nad nüüd koju jõuavad, saan ainult paki salatit, heal juhul paar viinerit juurde ja kõik.

aga noh, see on see kui pererahvas elab tallinnas. jõutakse alles kell 9 õhtul koju ja seatakse ennast parema meelega teleka ette diivanile. söögitegemisest pole juttugi. oletatakse, et kuna ma nii suur juba, siis mul ammu juba söök tehtud ja kõht täis.

jajaa, kunagi olid head ajad.

Radical Honesty
Seda tasuks lugeda.mulle meeldib kuidas see kirjutatud on.

Päris huvitav oleks, kui sa terve päeva oleksid kõigiga 100% aus. kuigi ma arvan, et minu puhul tuleks sellest ainult kõige kohutavamat pahandust. aga jah, kuidas kellelegi. :)

Otsustasin end proovile panna, võtsin käsile väikse challenge'i, nimelt "100 themes challenge" Originaalselt oli see mõeldud joonistamiseks, aga otsustasin hoopis kirjutamisega proovi teha.

Sellega siis nii, et katsun 100 lühikest story't inglise keeles kirjutada. pikkus jääb kahe A5-e vahele.

Sajast on mul juba kolm kirjutatud, more or less. rahul olen ainult ühega. It's gonna be tough. :D

Paistab, et nv tuleb järjekordselt üsna igav. Kõik on jälle ära ja midagi pole teha, ainult maga ja igavle. Kuna vanemad sel korral jälle ei tule pole ka piisavalt liikumisvabadust. seda enam paneb soovima, et omaks juba oma autot ja juhiluba. oh seda häda.

Praegu ma peaks löselemise asemel hoopis nõusid pesema ja süüa tegema.

õppimisega võiks ka natuke tegeleda.

Homme tuleb niiiii mõttetu päev jälle, aga ma pean ennast ikkagi kooli vedama. Liiga palju puudumisi tekib muidu. esimese kursuse kohta on mul juba mingi 5 päeva ja 4 tundi. kuigi on alles kooliaasta algus. mine tea palju ma lõpuks kokku saan. Eelmine aasta oli mul kokku u. 15 või natuke rohkem. mine tea, ma võin see aasta isegi purustada oma rekordi. :D

Ema juba helistas kah. vastu ma ei võtnud, saatsin smsi et ma ei taha rääkida. sain päris kurja smsi vastu. tema peab nüüd jälle isale ja vanaemale aru andma. mis mõttes nagu?! isast saan veel aru, aga miks peaks ta vanaemale aru andma??

aga noh, mis seal ikka. see oli mu teo tagajärg, eks ma pean selle alla neelama.

Praeguseks aitab kah mu jahumisest. (nagu ema seda mainis)

ma pean nüüd minema söögi ühele tegema ja emaga tülitsema...oh goody.

titles need time and i don't have that..

Lugesin just erinevaid blogisi ja krt, ma lihtsalt ei oska nii loovalt kirjutada kui mõned. pole ikka seda kirjaniku annet ei kuskil. teised on nagu mingid jumalad, kellele ma alt üles vaatan. :D

Aga see selleks. Praegu mõtlen vaid sellele, et tahaks ikka oma kodus, hubaselt diivaninurgas lösutada. näiteks mõnda head sügavat filmi vaadata või raamatut lugeda ja muusikat taustaks kuulata. kõrvale võtaks tassikese kuuma teed ja.. kaotan end vist jälle unistuste hõlma ära. aiaiai, väga paha lugu. aga küll see reaalsus jälle aru pähe lööb.

ahhsaa! paistab, et ma ei saagi rohkem kirjutada kuna kell on ju üksteist juba ja ma peaks ammu magama nagu head lapsed ikka. wrong!! ega ma kunagi tegelt voodis selleks ajaks ei ole ja magama võibolla jään ka alles ühe-kahe ajal? enne vaja veel pikalt pesemas käia. see võtab kaua aega kuna ma pean alati sooja veega võitlema elu ja surma peale. see tuleb ja läheb nagu ise heaks arvab, mis siis et ma seisan seal, pea ja silmad seebised, et saaks nüüd selle pesuga ühele poole. ma võin sellest ainult unistada. lõpuks saab mul lihtsalt kõrini, pomisen paar roppu sõna nina alla ja kannatan selle külma vee ära. ja iga kord vannun, et ma enam kunagi tagasi ei tule. ja nii iga kord uuesti.
Olgu, olen teiega aus. tegelt ei ole põhjus üldsegi selles. ma lihtsalt ei viitsi ära kuulata kuidas vanaema mu närvidel astub. tõmbun tagasi oma tuppa ja saan rahu. enam vähem.

nii palju siis tänasest. ega ma õigupoolest oma jutuga nüüd kuhugi ei jõudnudki aga mis parata. nii juhtub mul tihti. juhuslikult kui sa seda lugesid, kes sa ka ei oleks, siis hetkel sa vist kirud mind et ma su elust nii palju minuteid raiskasin, aga kõige raudsemate närvidega inimene kannatab selle ära. kes teab, võibolla oled selleks just sina.


Homme katsun midagi asjalikku kirjutada. rõhk sõnale katsun. (homsega võib palju juhtuda, eriti kui kõnealune olen mina).

those tiny moments of peace make life so sweet

Võin väita et praegu on selline perfect moment ja kõik paistab ok.

Tegin pannkooke maasikamoosiga ja kõrvale väikse tassikese kohvi, playlististist kostub Norah Jones'i mahe muusika ja mida muud võiksingi tahta et asja veel paremaks teha.
heh, muidugi oleks neid asju palju mida praegu tahaks väga, kasvõi näiteks keegi kellega koos muljetada ja rääkida sügavatest asjadest (millegi pärast on mul just selline tahtmine hetkel), kuid antud hetkel piisab ka mainitud asjadest.

Hmmm, kui vaid selliseid hetki oleks rohkem. jajaa, unistada võib alati.

Ei tahaks küll hetkel seda harmooniat rikkuda, kuid mul on siiski veel küllaltki palju õppida ja ma ei taha kuidagi end selle lainele viia.

Käisin mõni hetk tagasi Madliga kinos. Filmiks oli prantsuse väärtfilm "Seinte vahel"

Rääkis ühest prantsuse koolist, kus käisid raskesti kasvatatavad lapsed. ega ma pikemalt hetkel sellesse ei süvenu, kuid võin öelda, et oli täitsa vaadatav.

Ega tegelikult aeg ajalt olekski vaheldust vaja kõigest sellest hollywoodi jamast. (mitte et ma väidaks, et kõik hollywoodi filmid saast oleks, aga noh, ikka enamus neist küll).

See tuletas muidugi mulle meelde, et varsti varsti on tulemas PÖFF, kuhu ma see aasta tahaks kindlasti minna. kui veab, siis äkki issi saab jälle pileteid muretseda.

Kohutavalt kahju on muidugi sel hetkel see, et ma ise Tallinnas ei ela, siis ei oleks mingi probleem minna peale kooli või õhtul kinno, et lõõgastuda ja süveneda mõnesse väärtfilmi.

Kunagi ma pean sinna vabatahtlikuks minema. siis saab tasuta filme vaadata ja natuke kasulik ka olla. Kui vaid seda kooli ei oleks... paneb ohkama kohe.

Kaks nädalat on veel koolis käia, siis saab lõpuks puhkust. kui kuidagi suudan ema veenda, siis lähme kuhugi spaasse. lõõgastumine on minu jaoks hetkel kõige tähtsam. muidu ma lihtsalt põlen läbi.

krt, sellest kohvist pole ka üldse kasu. uni tuleb täiega peale ja ma ei saa veel magama minna. lihtsalt võimatu.

I had one of those dreams again. ma ei tea mis värk mul nende unenägudega on. pärast ei julgenud jälle magama jääda ja tuld ka ära kustutada. natuke närvidele käib juba. aga noh, vähemalt ma tean kindlalt, et see oli uni. tore teada.

Norah Jones- Sunrise

He eats hearts and drinks love

She didn't know when it began or how it happened. Maybe it had always been a part of her and all it needed was one push, a click. One day, everything just seemed so wrong, impossible to handle; it was like a spiral staircase- when she made it down her head was spinning and her stomach was in a twisted knot and she just didn't know why.

She felt like she was falling in pieces again and again, over and over again. and she couldn't put the pieces back together because they made her bleed and one by one they disappeared.

There were good days and there were bad days. the bad days were worse. It came like lightning from a clear sky, she couldn't even prepare herself.

The panic scared her. the tears were hot and stinging. the confusion made her head spin wildly. the pulsing headache was like a heartbeat. the loneliness was the worst, it was paralysing.

Everything seemed pointless, nothing made sense anymore. She didn't want to sleep to get away from it, she couldn't. time was only ever stolen from her. she couldn't afford that.

Emptiness. why did there have to be such an awful emptiness. why? why couldn't she stay oblivious to it like the rest. maybe she would be okay right now if she wouldn't have realised that. she would be safe from her own nightmares.

I had a dream.

She dreams of being someone else..

Paistab, et mu energiavarud said lõpuks otsa ja ma ei jookse ringi nagu mõni segane. nüüd on jälle vaikus.

i'm exhausted all the time. praegu peaks raamatut lugema, aga mai suuda end selleks isegi sundida.

mai tea... pole midagi rääkida kah.

igav on üksi kodus olla. midagi pole teha.

i'm not gonna bitch around more.

maybe this is madness..

the world of black & white

Aeg jälle südant puistada.

tahaks nii väga rääkida, kõik koorma õlgadelt ära saada...

paistab, et praegu on selline eriti raske moment, et lihtsalt ei jaksa enam ega suuda. õhtuti üksi kodus istudes, kui just ei maga jälle, on üks moment kus ma olen energiat täis ja kõik on okey, aga siis istun maha ja jääb aega mõtlemiseks ja kõik lihtsalt... mai teagi, kukub kokku või midagi. ühel hetkel pisarad voolavad ja mai tea isegi miks. nii palju igast jama on lihtsalt.

...ma olen hale inimene.

ma naeran enda üle praegu. :'D

Reedel sai palju nalja. Kohati oli deja vu tunne. ja täpselt nagu arvasingi, et ega rõõmu ilma kurbuseta saa. ja siis oli muidugi topelt probleeme mis mõne jaoks õhtu rikkusid. seda nüüd küll absoluutselt vaja ei olnud. ja ma sain teada, et olen ikka väga mitu aastat täiesti naiivne olnud mõne asja suhtes.

krt, ma lootsin midagi rõõmsamat ka rääkida, et kõike mitte rikkuda, aga paistab et mai suuda midagi välja mõelda. i guess i'm hopeless.

-enter title here-

Homme on juba reede.

Saame kõik Koerus kokku. It's gonna be fun and sad at the same time.

Laupäeval on ära saatmine. Ma ei taha sellele üldse mõelda. me vist emaga nutame silmad peast ära.

Marika tuleb millalgi tagasi ja siis nad lähevad Riinaga koos ka ära.

Ma jõudsin eile alles mingi 23 koju ja niiiii väss oli, et läksin isegi vabatahtlikult kell 1 magama. unbeliveable.

Koolis olin elu koomas ikka. inka ajal õps koguaeg küsis ja ma magasin täiega, ega saanud millestki aru. Mingi hetk ma ärkasin jälle ellu ja isegi hea tuju oli. koolis! (omfg!! ei ole võimalik!!!! it's the end of the world!)

Lähen söön ahjus tehtud šokolaadi saiakest jäätisega. *drools*

Today As Tomorrow:

-trees for your forest

-two and a half years

-expatriates

-penelope

soooooo good songs. ainult, et mai leia neid kusagilt, et alla tõmmata. niuniu.

messages on sand

All this bitching and moaning.

We are stuck in this world that's not meant for me.

We are the people you hate.

What did you expect? A perfect child, raised by TV sets.

Abandoned every mile.

No one gives a shit as long as we smile.

Cut my life into pieces.

Days come and go but my feelings for you are forever.

Never give in, never give up.

I thought i was a fool for no one, but baby, now I'm a fool for you.

Why won't you die?

So many words can't describe my face.

Why is everything so fucking hard for me?

Keep on trying, I'm not dying so easily.

I tried to paint you a picture. The colors were all wrong. Black and white didn't fit you.

It's just a moment of change.

When I close my eyes.

I'll fly away, far away from here.

I'll be fine.

Just be who you are.

Live like you mean it, love until you feel it.

Nothing is real until it's gone.

I never knew what love was for.

Love will remain a mystery.

If I just lay here, would you lie with me and just forget the world?

I don't quite know how to say how I feel.

Those three words are said too much. They're not enough.

Would you tell me how it could be any better than this?

You're all I want, you're all I need. You're everything.

I thought I lost you but you were never really there at all.

I give up forever to touch you.

All I can breathe is your life.

Everything's meant to be broken.

I just want you to know who I am.

You bleed just to know you're alive.

I've never been perfect but neither have you.

I can't be who you are.

No one would listen, cause no one else cared.

I'm strong on the surface, not all the way through.

If the silence takes you, I hope it takes me too.

I've got a hunger, twisting my stomach into knots.

We left our love in our summer skin.

You and me have seen everything to see.
The time for sleep is now.

It was one hundred degrees, as we sat beneath a willow tree.

My head is weak, my heart always speaks.

There's a tear in the fabric of your favorite dress.

Your heart is a river that flows from your chest.

There's no blame for how our love did slowly fade and now that it's gone it's like it wasn't there at all.

Lying awake at night.

The California sun cascading down my face.

So one last touch and then you'll go.

To tell the difference between shooting stars and satellites from the passenger seat as you are driving me home.

Can you tell me why you have been so sad?

Remembering when you were mine.

This is fact not fiction for the first time in years.

I'm reaching for the phone.

I should have given you a reason to stay.

A melody softly soaring through my atmosphere.

And all you see is where else you could be when you're at home.
There on the street are so many possibilities to not be alone

You may tire of me as our December sun is setting because I'm not who I used to be.

On the back of a motor bike with your arms outstretched, trying to take flight, leaving everything behind.

The gift of memory is an awful curse.

Last night I dreamt that I was you.

I remember when the days were long.

I've packed a change of clothes and it's time to move on.

And this is all that's left: The empty bottles, spent cigarettes.

to be continued...

ronrinesu

Dareka...tasukete..

i'm in a nightmare but i can't wake up because it's life

esimene koolipäev......

mul on ametlikult kooli depressioon.

mu kardetud õudused said tõeks. 11. klassi ma vist küll ei lõpeta.

nägin klassikaaslasi jälle.....ega rohkem ei tahaks ikka näha.

ainuke mõte mis keris peas terve aja: "please, someone just shoot me now!"

nüüd mul on õhtuti tegevust

crimson is my new favorite color..

bangbang...you shot me down

She spends her time dreaming

of skies-on-fire and

midnights with shooting stars

and hearts on fogged windows

and late night calls with

puffs of steam coming from the

red coffee mug she so liked

and fields of sunflowers

and i-love-yous whispered

in the dark to her and

only to her

and...

But the truth is:

the skies are an ashen grey

and beauty is short-lived,

the stars no exception to that.

the hearts are full of cracks

and sharp edges and they

make her bleedbleedbleed.

she has forgotten the

number she wants to reach

and the coffee has gone cold

and the mug is smashed

into threethousandfortyeight

crimson pieces on the floor.

the flowers are all dead

and the heart beneath her

crrk-crackling ribcage doesn't

go thumpthumpthump anymore

and no precious three syllables

could bring it back because

she doesn't believe in lies.

not anymore.